Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna 2026. aasta eelarve, milles on järgitud pikaajalist eelarvestrateegiat ning mille keskmes on inimeste toimetulek ja laste heaolu.
Abilinnapea Meelis Kuke sõnul möödus eelarve arutelu poliitilistes tõmbetuultes, sest eelmise aasta lõpus linnavõim vahetus. 17. novembril lisasid praegused opositsioonipoliitikud eelarve projekti üle 3,5 miljoni euro ulatuses uusi kulusid, 20. jaanuaril majanduskomisjonis veel enam kui 1,4 miljonit. „Katteallikaks ei pakutud ei majanduskasvu ega tulubaasi tugevdamist, vaid järjekordselt linna arengu arvelt tulemi kärpimist, mis sisuliselt tähendab täiendavaid laene,“ selgitas Kukk.
Kuke sõnul ei ole eelarve soovide nimekiri ega poliitiline avaldus. „See on dokument, mille alusel linn maksab õpetajatele palka, hoiab lasteaiad ja hooldekodud töös, korrastab tänavaid ning investeerib tulevikku. Iga lisatud kulu tähendab seetõttu paratamatult kas loobumist millestki muust või suuremat laenukoormust. Kolmandat varianti ei ole,“ rääkis Kukk.
Uus koalitsioon lähtus eesmärgist luua ettevõtlus- ja elukeskkond, mis toetab pikaajalist arengut ja kasvatab Pärnu tulubaasi. Selle keskmes on Pärnu inimeste toimetulek ja laste heaolu. Eelarves on raha sünnitoetuse tõstmiseks 1000 ja ranitsatoetuse tõstmiseks 200 euroni. Lasteaedade osalustasu külmutatakse, haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palku tõstetakse, „Värvid linna!“ toetus taastatakse.
Linna põhitegevuse tuludeks on eelarves kavandatud 121,7, põhitegevuse kuludeks 114 miljonit eurot. Nende vahest moodustub 7,7 miljoni euro suurune põhitegevuse tulem ehk raha, millele varem kokku hoitud summasid ja laene lisades saab linn investeeringuid teha.
Investeeringute kogumahuks on tänavu 24 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on seotud teede ja tänavate rekonstrueerimisega (7 miljonit eurot) ja Hiiu tootmisala arendamisega (2,3 miljonit). Kultuuri- ja haridusvaldkonda on mõlemasse kavandatud ligi 5 miljonit eurot, sealhulgas Vallikääru arenduseks ja Kuninga kooli renoveerimise lõpetamiseks. Alustatakse Metsa tänava sotsiaalteenuste maja rajamise ning Laste ja Noorte Tugikeskuse hoonete remondiga. Kesklinna silla renoveerimiseks keskendutakse sel aastal projekteerimisele, silla renoveerimine on kavas järgmisel aastal.
Kõige parema ülevaate eelarvest annab selle võrdlemine 2024. aasta novembris volikogu poolt vastu võetud eelarvestrateegiga aastateks 2025-2029. Linna selle aasta netovõlakoormuseks planeeriti 2024. aastal 36,5 protsenti, volikogu poolt vastu võetud eelarves on selleks 27,21 protsenti.
„Lihtne on teha ettepanekuid, mille mõju ulatub üle valimistsükli, kuid mille katteks jääb vaid lootus, et keegi teine leiab lahenduse. Uue valitsuskoalitsiooni ülesanne on linna toimimise tagamine olukorras, kus majandusruum on pingeline ja finantsreeglid karmistunud,“ sõnas Kukk.