Pärnu linnavalitsus kiitis heaks ja saatis volikogule arutamiseks Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu, millega kavandatakse endise linavabriku territooriumile omanäolist elu- ja ärikvartalit.
Arendaja eesmärgiks on Rääma tn 38 krunt ümber kujundada elurajooniks, kus oleks ka äritegevust. Kuna tegemist on väga atraktiivse alaga, mis jääb Pärnu jõe ja uue silla lähedale, viidi läbi rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, mille eesmärgiks oli leida praegusele tööstuskvartali alale parim funktsionaalne ja linnaehituslik visioon, mille väljaehitamise perspektiiv on ligi 20 aastat. Konkursi võitis Rootsi üks tuntuimaid arhitektuuribüroosid Wingårdhs Architects, nende võidutöö on aluseks planeeringu koostamisel.
Abilinnapea Robert Kiviselja sõnul on Rääma 38 detailplaneering suurepärane näide sellest, kuidas endine tööstuspiirkond saab uue elu ja muutub linnasüdame osaks. „Rootsi tipparhitektide võidutöö loob linavabriku tööstuskvartali asemele ainulaadse keskkonna, kus kombineeritakse kvaliteetne eluruum, ärilahendused, avalik ruum ja rohelus. Laiemalt saab uue kaarsilla vahetu lähedus nii Rääma tänava poolsel kui ka kesklinna poolsel kaldal lähiajal ilusama ning värskema näo. Soov on piirkonnast ära kaotada ka kõrgepingeliinid, mis ei saa olla linnakeskkonna osa,“ kõneles Kiviselg.
Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda uut kaarsilda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde omanäoline elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht.
Praeguse kauplusehoone taha on planeeritud ümara põhiplaaniga tornelamu, mille kõrval on suurem sisehooviga ristkülikukujuline hoone. Nende taha, aedlinnaku poole jääva praeguse tootmistsehhi asemele on kavandatud erineva suurusega elamud, mille keskel on avalik roheala.
Rääma oja avatakse ja sellest saab osa kvartali keskel asuvast suuremast haljasalast. Kogu territooriumil on kasutatud palju katuse- ja terrassihaljastust, energiat kogutakse päikesepaneelide abil. Hoonete fassaadidel on rohkesti puitu, väljakute ja platside katendina kasutatakse võimalikult palju looduslikke ja vett imavaid materjale.
Planeeritavatele kruntidele on võimalikud juurdepääsud külgnevatelt tänavatelt (Rääma, Raba, Ilvese, Allika, Kirsi). Lahendus näeb ette Rääma ja Allika tänava ühendamise sõidukitele ja kergliiklejatele ning Allika ja Kirsi tänava ühendamise kergliiklejatele.
Korterite ja parkimiskohtade arv, parklate paigutus jms lahendatakse projektiga. Parkimiskohti tuleb rajada vähemalt üks korteri kohta, lisandub äriotstarbeline parkimine.
Haljastuse üldlahenduse aluseks võetakse arhitektuurivõistluse töö, mis näeb ette rohket hoonete vahelist avalikku läbikäimise ruumi. Avalik väli- ja haljasruum on mitmekesine, soositakse erinevaid väliruumi tegevusi, samuti elurikkust toetavat haljastuslahendust. Mänguväljakute alad lahendatakse koos maastikukujundusega, et mitte kavandada üksnes ühetüübilisi standardtooteid, vaid luua koos õueala lahendusega terviklik keskkond koos maastiku ja haljastusega.
„Pärast linavabriku tööstuskvartali planeeringu vastuvõtmist ootab ees avalik väljapanek, kus on kõigil huvilistel võimalus oma arvamust avaldada. Seejärel liigume detailplaneeringu kehtestamise poole volikogus,“ selgitas Kiviselg planeeringumenetluse edasist kulgu.
Kinnistute omanikud saavad planeeringu elluviimisega alustada pärast detailplaneeringu kehtestamist linnavolikogus.
Illustratsiooni autor: Arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects