Eestis on põeb diabeeti erinevate andmete põhjal umbes 7–8% täiskasvanud elanikkonnast. Valdav osa neist on haigestunud 2. tüüpi diabeeti, millel on küll geneetiline eelsoodumus, kuid mida peamiselt seostatakse kehalise inaktiivsuse, ebatervislike toitumisharjumustega ning sellest tingitud ülekaalu ja rasvumisega.
2. tüüpi diabeet tekib siis, kui keha rakud muutuvad insuliini suhtes resistentseks – insuliini toime nõrgeneb, põhjustades veresuhkru taseme tõusu. Pidevalt normist kõrgem või madalam veresuhkur võib põhjustada erinevaid tüsistusi nagu südame-, silmade-, neerude- ja närvisüsteemi kahjustusi.
Glükoosisensor toetab diabeediga toimetulekut
Diabeedispetsialist ja toitumisterapeut Maarja Randväli selgitab, et haigusega tegelemisel on olulisel kohal tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamine, passiivse elustiili vähendamine ja regulaarne veresuhkru kontrollimine. Diabeedi ravi eesmärgiks on hoida veresuhkur optimaalses vahemikus, et vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid.
Selleks, et diabeeti põdevad inimesed mõistaksid, kuidas erinevad tegurid nende veresuhkrut mõjutavad, on heaks abimeheks sensortehnoloogia. Alates sellest aastast on 2. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel, kellel on püsiv insuliinidefitsiit ja raviskeemiga määratud lühitoimeline insuliin, Tervisekassa poolt kompenseeritud pidev glükoosimonitooringu seade.
Käsivarrele või kõhule paigaldatud sensor mõõdab veresuhkrut iga viie minuti tagant ja saadab näidud Bluetooth-ühenduse kaudu nutitelefoni või spetsiaalsesse vastuvõtjasse. Eestis enimkasutatav Dexcom ONE+ seade võimaldab veresuhkru taset ööpäevaringselt reaalajas jälgida ning soovi korral jagada oma näitusid ka lähedastega, pakkudes neile suuremat turvatunnet. Glükoosisensoreid saab soodushinnaga osta digiretsepti alusel, mille väljastavad endokrinoloogid ja sisearstid.
Tervislik eluviis aitab veresuhkrut paremini kontrolli all hoida
Selleks, et hoida kehakaalu ja veresuhkrut stabiilsena, tuleks Randvälja sõnul jälgida tasakaalustatud igapäevast toitumist. Diabeeti põdevale inimesele on tähtis teada, kui palju süsivesikuid toit sisaldab ning kust saada just kvaliteetseid kiudaineterikkaid süsivesikuid. Randväli toob välja Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud NutriData toidu koostise andmebaasi, kust on võimalik näha, mida üks või teine toiduaine sisaldab. Samuti soovitab ta kasutada TAI poolt loodud Nutridata toitumisprogrammi, mis võimaldab pidada toitumis- ja liikumispäevikut. Randvälja sõnul saab toitumispäevikut kasutada koos glükoosisensoriga – neid kombineerides on hea võimalus hinnata ja analüüsida, millised toidud tõstavad veresuhkrut ning seda vältida.
Väga oluline on ka vähendada istuvat eluviisi, kuna kehaline passiivsus tõstab veresuhkrut. Randväli soovitab teha päevas vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut. “Rasvumine on 2. tüüpi diabeedi puhul samuti üsna tavaline ja diagnoosi saades tuleb sellega kindlasti tegeleda,” toonitab diabeedispetsialist. “Enne sportimisega alustamist on oluline konsulteerida arstiga, et veenduda treeningute ohutuses ja nende sobivuses tervisliku seisundiga.“
Ka vaimse tervise probleemid võivad mõjutada veresuhkru taset ning suurendada riski mikro- ja makrovaskulaarsete tüsistuste tekkeks. Randväli paneb seetõttu südamele, et ka vaimse tervise muredega peab pöörduma enda raviarsti või õe poole.
Diabeetikud ja nende lähedased on oodatud koolitusele
Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojas toimub 1.aprill kell 11.00–13.30 koolitus “Tervislik elustiil ja glükoosisensor”, kuhu on oodatud kõik 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed ja nende lähedased.
Koostöös Pärnu Diabeetikute Seltsiga toimuva koolitusel räägib diabeedispetsialist ja toitumisterapeut Maarja Randväli diabeedist ning tervisliku eluviisi tähtsusest. Lisaks tutvustatakse pideva glükoosimonitooringu süsteemi Dexcom ONE+ – kohapeal selgitatakse, kuidas sensor aitab glükoositaset jälgida ja paremini reguleerida. Kohapeal on ka võimalus mõõta veresuhkrut, tutvuda glükoosisensori paigaldamisjuhistega ning küsida nõu spetsialistidelt.