Eesti energiapoliitikas on aeg rääkida asjadest otse. Kui eesmärk on madalam elektrihind ja varustuskindlus ka külmadel tuulevaiksetel päevadel, tuleb tunnistada: tuul + gaasijaamad ei ole lahendus. Just tuule puudumine ja gaasil põhinev tootmine Baltikumis on see, mis tõstab hinnad üle 150 €/MWh. Gaas on kallis ja volatiilne kütus ning iga kord, kui gaasijaam turule siseneb, kujundab ta hinna kõigile tootjatele.
Möödunud talv näitas seda selgelt. Külmade kõrgrõhkkondade ajal on tuult vähe ning
viimase kuue nädala jooksul andsid tuulikud elektrit vaid umbes 20% ulatuses oma
nimivõimsusest. Jaanuari–veebruari keskmine elektritarbimine oli umbes 1300 MW ja
tipuvõimsus ulatus 5. veebruaril 1723 megavatini. Eestis paigaldatud umbes 700 MW
tuulevõimsust kattis sellest keskmiselt vaid 141 MW.
Isegi kui tuulikuid oleks kolm korda rohkem, kataksid need keskmiselt vaid umbes 30% tarbimisest ning paljudel päevadel praktiliselt mitte midagi. See tähendab, et ülejäänud elekter peab tulema kindlatest juhitavatest tootmisvõimsustest.
Tuumajaama eelis on töökindlus just talvel. Soomes oli tuumaenergia koormustegur tänavu jaanuaris 96,3%. Samal ajal oli tuuleenergia tootmine Eestis umbes 20% nimivõimsusest ja päikeseenergia panus vaid 0,6%. See ei ole kriitika taastuvenergia aadressil, vaid kirjeldus meie laiuskraadi talvistest oludest.
Sageli öeldakse, et gaasijaamad on vajalikud tagavaraks. Tegelikult tähendab see aga kallite jaamade ehitamist, mis töötavad harva, kuid mille investeering tuleb igal juhul
elektritarbijatel kinni maksta. Tuumajaam seevastu on pidevas kasutuses olev baasvõimsus, mis surub turuhinda alla.
Eestis ei räägi me enam abstraktsest tulevikust, vaid konkreetsest ajakavast. Sama
reaktoritüübi ehitus Kanadas juba käib ning Poolas algab ehitus 2028. aastal. Eestis algatatud tuumajaama planeering on võimalik lõpetada 2029. aastaks, mille järel saab alustada ehitusloa menetlust. Ehitusega võiks alustada 2031. aastal ning elektrit toota 2035. aasta lõpuks.
Eesti ees seisab selge valik. Kas liikuda edasi Saksamaal ebaõnnestunud taastuvenergia ja gaasi kombinatsiooni teed või rajada 2035. aastaks kindel tootmisvõimsus tuumajaamana. Soomes annab tuumaenergia umbes 40% elektritoodangust ning hinnad on seal oluliselt madalamad kui Eestis.
Tuumajaam ei ole kiireim lahendus, kuid paljude Euroopa riikide kogemus näitab, et see on ainus realistlik viis tagada samal ajal kindel tootmisvõimsus, madalad heitmed ja stabiilne elektrihind. Just seetõttu importis Eesti ka möödunud talvel suure osa elektrist Soomest, kus elektritootmise selgrooks on tuumaenergia.
