Pärnu linnas ja osavaldades alustab sel sügisel kooliteed enam kui 950 õpilast. Kuigi ranitsatoetus on Eesti mõistes kõrge, kumab pärnakate tarbijakäitumisest ettevaatlikkust. Lapsevanemad mõtlevad aina enam kooliostud läbi ning taotlevad võimalikke kooli mineku toetuseid.
Tänavu asub esimesse klassi Pärnu linnas ja tema osavaldades õppima enam kui 950 last. Kooliteed alustavatele lastele maksavad kõik Eesti kohalikud omavalitsused küll toetuseid, mille suurus on erinev, kuid Pärnu linna puhul on see summa 200 eurot. Toetus on Eesti kontekstis edetabeli etteotsa mahtuv, sest näiteks Saku vald ei maksagi säärast toetust ning mitmetes valdades jääb see suurusjärku 50-199 eurot. Samas on ka piirkondi, kus toetusmäär on märksa kõrgem – näiteks Põlva vald toetab esimesse klassi astujaid 300 euroga ning Tallinn 500 euroga.
“Kuigi lapsevanemaid toetatakse, tähistab kooliaasta algus suuri kulutusi – uuenduskuuri saab lapse riidekapp ning soetada tuleb koolitarvikuid. Eriti suuri väljaminekuid eeldab just esimene klass, kui lasteaed vahetatakse kooli vastu ning igapäeva osaks saab lisaks sise- ja õueriietele koolikott, vajalikud tarbed ning ka esimene koolipäev ja aabitsa vastuvõtmine eeldab pidulikku rõivast,” lausus Port Arturi turundusjuht Anette Aruväli.
Tema sõnul võib koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu vajaliku soetamisele kuluv summa ühe lapse kohta küündida kergesti kolmekohalise numbrini, mis on paljudele peredele oluline rahaline väljakutse. Seetõttu on perede jaoks väga olulised nii erinevate toetuste ja soodustuste olemasolu kui ka kohalike omavalitsuste ning eraettevõtjate panus, et kooliaasta algus oleks praeguses majandusolukorras veidigi kergem ja rõõmurohke sündmus.
Pärnu maakonnas on tänaseks esitatud 457 ranitsatoetuse taotlust
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Anu Schnurbuschi sõnul on tänaseks esitatud 457 ranitsatoetuse taotlust. “Taotlus tuleb esitada e-keskkonnas ARNO ning neid hakatakse läbi vaatama 11. septembril, kui kinnitatakse koolide nimekirjad. Väljamaksetega alustatakse 20. septembril ning taotluse esitamise tähtaeg on 20. detsember,” täpsustas ta. Schnurbusch tuletas meelde, et koolimineku toetus määratakse juhul, kui kooli minev laps ja tema üks vanem, eestkostja või hoolduspere vanem on koolimineku aasta 1. jaanuari seisuga ning taotluse esitamise ajal Pärnu linna elanikud.
Schnurbuschi sõnul on Pärnu linnas käimasoleva aasta esimese kuue kuu jooksul makstud toimetulekutoetust 155 lastega perekonnale. Lisatoetus koolitarvete ostuks ja ühisüritustel osalemiseks on määratud kaheksale perekonnale.
Saaremaa Tarbijate Ühistu turundusjuht Marge Mägi avaldas, et keskmist summat, mis pärnakatel kooliks valmistudes Port Arturi Coopis kulub, on raske välja tuua, sest laste vajadused erinevad märkimisväärselt. Lisaks sõltub see ka sellest, kui palju on eelmisel õppeaastal asju alles jäänud, mitu last samal ajal kooli läheb ning kas tuleb soetada suuremaid tarvikuid, näiteks koolikott või pinal. “Pered teevad oste järjest läbimõeldumalt – alguses vaadatakse üle olemasolevad varud ja soetatakse juurde, mida päriselt tarvis on,” täpsustas ta.
Pärnu pered on hinnatundlikud
Mägi sõnul on üldiselt märgata ka Pärnu inimeste ostukäitumises hinnatundlikkust ning teadlike valikute tegemist. “Pered võrdlevad hindu, kasutavad sooduspakkumisi ning eelistavad hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid. Vajalikud asjad ostmata siiski ei jää, pigem kaalutakse hoolikamalt, mida on vaja kohe ja millega saab veel oodata,” avaldas ta.
Kooliaasta klassikalist ostukorvi kirjeldades kasutas Mägi sõnasid praktiline ja läbimõeldud. “Alati leiab ostukorvist A5-formaadis vihikuid või kaustikuid ning pastapliiatseid või tindipliiatseid. Mõnevõrra vähem ostetakse muid kirjutus- ja kunstitarbeid, näiteks harilikke ja värvipliiatseid, kustutuskumme, teritajaid, joonlaudu, liime ja paberit. Sõltuvalt lapse vanusest ja vajadustest lisanduvad ka pinalid, koolikotid, joogipudelid ning muud koolipäevaks vajalikud esemed,” analüüsis ta.
Peamiselt hoitakse kokku just tarvikute pealt, mida saab mitu aastat kasutada ja ost ei ole hädavajalik. “Uut pinalit, koolikotti või kallimat lisatarvikut ei pruugita osta, kui olemasolev on endiselt heas korras. Igapäevaseks õppetööks vajalikest vahenditest, nagu vihikud, kaustikud ja kirjutusvahendid, üldjuhul ei loobuta,” lisas ta.
Kuigi Pärnu toetusmäärad on terve Eesti kontekstis soliidsed, on väljaminekud kõrged ning seda on märganud ka eraettevõtted, kes on otsustanud peresid tähtsal eluetapil toetada. “Tänavu toetab Port Artur juba 20. korda Pärnu maakonna esimesse klassi astujaid. Oleme kõigile – enam kui 950 värskele õpilasele – valmis pannud koolikotid, mille sisu toetab koolitee rõõmsat algust,” avaldas Port Arturi turundusjuht Anette Aruväli.
Kotist leiavad lapsed helkurkangast jalanõudekoti, joonistusploki, helkuri, hariliku pliiatsi, paki puuviljakuubikuid ja rahapõrsa, mille sees on Sipsiku münt. Sellel aastal on kõige erilisemaks kingituseks Ilmar Trulli poolt kirjutatud ja Anne Pikkovi illustreeritud raamat “Riimiraamat ranitsasse”. Teost iseloomustades rõhutas Trull, et õppimine on aare ning lapsed peavad endasse uskuma ja küsimusi küsima.
Aruväli sõnul on lisaks materiaalsele toetusele laste jaoks oluline ka emotsionaalne tugi. “Riimiraamatu eesmärk on julgustada värskeid kooliõpilasi nende kooliteekonnal, tuues esile koolielu, sõprade ja õppimise olulisust. Raamatus tuleb juttu nii klassipildi tegemisest, koolikella häälest, koolitee turvalisusest ja helkuri tähtsusest,” kirjeldas ta raamatut.
Osavallad ning Pärnu linna koolid on korraldanud kottidele järgitulemise Pärnu südalinna vägagi osavalt. “Kuigi viimasel hetkel on veel mitmeid muudatusi nimekirjades toimunud, oleme kindlad, et kõiki esimesse klassi astujaid ootab esimesel koolipäeval kingitus just õiges koolis,” rõõmustas Aruväli.