Igaüks meist on seda teinud. Lemmikartist tuleb lavale, rahvas hüppab, telefon tõuseb käes ja hakkad filmima. Tulemuseks on aga järjekordne video, mida reaalsuses ei vaata keegi. Suvine kontserdi- ja festivaliaeg ei peaks lõppema sadade uduste, rappuvate ja kordagi vaatamatasalvestustega. Kuidas teha nii, et eestlased ei toodaks enam tohutus koguses digiprügi, arutleb Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi.
Ilmselt on paljudele tuttav hetk, kus avad kontserdijärgsel päeval oma galerii ja vaatad oma eelmise päeva tipphetke. Ekraanil on aga hoopis rappuv video, kaader kõigub vasakule ja paremale. Taustal kostab küll tuttav laul, aga kogu salvestis näeb välja, nagu oleks see filmitud tormisel merel. Tulemuseks on järjekordne klipp, mida ei vaata enam kunagi keegi. Kõige vähem sina ise.
Madonna vihkab su telefoni
Me räägime palju plastprügist, toiduraiskamisest ja riidekuhjadest, aga palju vähem sellest, kui palju mõttetut digitaalset sisu me iga päev toodame. Telefonid on täis kümneid peaaegu ühesuguseid fotosid, kogemata tehtud kuvatõmmiseid, uduseid pilte, korduvaid selfisid ja kontserdivideoid, mille ainus funktsioon on võtta ruumi. Umbkaudsete arvestuste järgi võib 1 GB ebavajalike andmete kustutamine vältida ligi 200 grammi CO2-heidet aastas, mis võrdub umbes 1,9 kilomeetri autosõiduga.
Festivalisuvi on selle nähtuse tippaeg. Iga kontsert, külapidu, rannafestival ja linnalava toodab tuhandeid videoid, millest väga väike osa leiab hiljem päriselt kasutust. Me filmime, sest kardame hetkest ilma jääda. Tegelikult juhtub sageli vastupidi: vaatame laval toimuvat läbi ekraani ja hiljem ei vaata seda ekraanisalvestust samuti.
Madonna ütles just hiljuti kontsertidel laiuvate telefonimerede kohta väga otse: pange oma neetud telefonid käest ja olge üksteisega koos selles ühises hetkes. Ja tal on õigus, sest kui iga teine inimene hoiab telefoni pea kohal, siis muutub kontsert kergesti ühisest elamusest salvestamise võistluseks.
Samas ei ole lahendus see, et keegi ei tohi enam ühtegi videot teha. Küsimus on selles, kas me teeme seda mõistlikult või toodame automaatselt veel ühe portsu faile, mida me hiljem kustutada ei viitsi.
Lihtne reegel: filmi vähem, aga paremini
Digiprügi vähendamiseks saame tegelikult teha lihtsalt mõned muudatused oma harjumustes nii, et säiliks ka mõistlik tasakaal.
Esiteks, ära filmi tervet kontserti. Vali üks või kaks hetke, mida päriselt tahad mäletada. Kolmkümmend sekundit head videot on parem kui kaksteist minutit kõikuvaid valgusvihke ja võõraid kuklaid. Ja kas sa päriselt kunagi vaatad tervet seda kontserti telefonist järgi?
Teiseks, vaata video kohe või hiljemalt järgmisel päeval üle. Kui sa ei viitsi seda lõpuni vaadata värske emotsiooni pealt, ei vaata sa seda tõenäoliselt ka aasta pärast. Kustuta halvad klipid kohe, mitte siis, kui telefon on juba täis.
Kolmandaks, jäta alles ainult parim versioon. Kui tegid samast hetkest viis videot või kümme fotot, ei ole sul vaja neid kõiki. Digiprügi sünnib tihti just kordustest, mitte ühest konkreetsest failist. Neljandaks, kasuta tehnoloogiat, mis aitab sisu päriselt paremaks teha. Stabiilsem video, puhtam heli ja korras kaader tähendavad, et failil on hiljem väärtus. Näiteks Samsung tõi Galaxy S26 seeriasse horisontaalse lukustuse funktsiooni, mis aitab hoida videopilti stabiilsemana ka siis, kui inimene ise liigub. See on eriti kasulik just kontsertidel ja suveüritustel, kus keegi ei seisa paigal.
Viiendaks, tee kord kuus galeriikoristus. Kustuta udused pildid, juhuslikud kuvatõmmised, topeltvideod ja failid, mille puhul sa ei mäleta enam isegi, miks need olemas on. Kui see tundub tüütu kohustusena, tasub proovida ka rakendusi, mis muudavad galeriikoristuse mänguliseks: näiteks aitavad need fotosid kiiresti läbi vaadata, grupeerida kokku sarnaseid pilte ja koristamise väikseks väljakutseks muuta. Kõik see võtab vähem aega kui järjekordse pilveteenuse mahu suurendamine.
Festivalisuvi on alles algamas
Eestis seisavad ees kümned kontserdid, festivalid ja suveüritused. Olgu selleks üritused Lauluväljakul, rannafestivalid või väikesed külapeod, telefon on tänapäeval kõikidel alati kaasas.
Kuigi tehnoloogia ei saa muuta artisti paremaks ega ilma päikeselisemaks, saab see aidata sul taaselada vähemalt pilti, mida ise nägid ehk kui mõni aasta hiljem galerii avad, näeksid ekraanilt päriselt seda kontserti, mitte lihtsalt järjekordset rapuvat videoklippi, mille ainus saatus oleks olnud jääda digitaalsesse sahtlisse tolmu koguma.
Fotol: Saskia Kivi, Samsung Eesti kommunikatsioonijuht