Saskia Kivi: päästame vanemate mälestused udustest piltidest

Tänapäeval keskendume digimaailmast rääkides sageli eakate turvalisusele ja petuskeemide vältimisele, kuid tihti jääb varju üks teine oluline aspekt: kuidas tehnoloogia saab tuua vanavanematele elurõõmu ja hoida neid lähedastega ühenduses läbi ühiste mälestuste. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et kaasaegne nutitelefon ei pea väärikas eas inimesele olema vaid pelgalt helistamisvahend, vaid see võib olla tööriist, mis aitab püüda hetki, mis muidu kiiresti käest libisevad.

Digiajastu kingitus väärikale põlvkonnale

Räägime tihti sellest, kuidas õpetada vanemale generatsioonile uute tehnoloogiate kasutamist ehk kuidas saata sõnumeid, teha videokõnesid või sirvida sotsiaalmeediat, kuid tehnoloogia areng pakub midagi palju enamat kui lihtsalt kommunikatsiooni. Peame oma vanematele telefoni valides ka rääkima võimalustest ehk kuidas jäädvustada elu selle ilusamates hetkedes.

Paljud vanavanemad tunnevad suurt rõõmu oma aia ilu, tärkavate kevadlillede või hoovis ringi jooksvate lastelaste pildistamisest. Paraku põrkuvad nad sageli tehniliste takistustega nagu käe värisemine, liikuvad objektid ja kaamera ekraani viltu hoidmine, mis võivad helge mälestuse muuta hoopis häguseks ja uduseks pildiks, mis tekitab pigem nördimust kui rõõmu.

“Nutitelefonide arendamisel mõeldakse üha enam sellele, kuidas teha pildistamine lihtsaks ja lollikindlaks igaühe jaoks, olenemata vanusest või füüsilisest vormist,” räägib Samsungi kommunikatsioonijuht Saskia Kivi, et uued Galaxy telefonid on siin astunud edasi olulise sammu. “Uutes seadmetes on eriline rõhk asetatud tarkale pildistabilisaatorile ja funktsioonile nagu kaamera horisontaalne lukustus, tänu millele isegi kui telefon on käes kergelt viltu või väriseb, hoiab tarkvara pildi automaatselt otse ja horisondiga tasakaalus,” soovitab Kivi. Näiteks S26 FE-ga ei muutu jooksvad lapselapsed või tuules kõikuvad aialilled kaadris uduseks, vaid jäävad selgeks ja detailseks. “Peaksime valima oma vanematele telefonid, kus kasutaja ei pea seadistama keerulisi režiime, vaid telefon teeb kogu parandustöö taustal ise ära,” leiab Kivi.

Vanematele on kindlasti ka tähtis, et nii teksti kui ka pilte oleks lihtne näha. Lisaks suurepärasele kaamerale on oluline, et seade kaitseks kasutajat riistvaraliselt sisseehitatud turvasüsteemide ja petukõnede blokeerimise abil, mis hoiab meie vanemad digimaailmas kaitstuna.

“Me ei tohiks jätta vanemaid tehnoloogiaga üksi. Kingitusena antud nutitelefon on suurepärane viis näidata, et hoolime. Istuge koos oma vanematega maha, näidake neile, kuidas uus tehnoloogia töötab, ja tehke koos mälestuseks ühispilt,” soovitab Kivi ja mõtiskleb, et paratamatult ei ole meie vanavanemad meiega igavesti ning aastate pärast võivad just praegu tehtud fotod ja videod olla hindamatu väärtusega. 

„Vanavanemate päev pani loodetavasti paljusid meist mõtlema sellele, millal me viimati oma vanaemale või vanaisale helistasime, külla läksime või neist lihtsalt ühe hea pildi tegime. Meil kõigil on telefonis tuhandeid fotosid, aga vahel avastame alles liiga hilja, et inimestest, kes meile väga olulised on, polegi neid nii palju,“ ütleb Kivi. Mälestuste hoidmine ei tähenda ainult fotode tegemist. Kui vanem või vanavanem elab kaugel, võib regulaarne videokõne olla üks lihtsamaid viise, kuidas päriselt üksteise elus kohal olla. Ka siin mängib telefoni kvaliteet suuremat rolli, kui esmapilgul arvata võiks, sest suurem ja hästi nähtav ekraan muudab lähedaste nägemise lihtsamaks.

 „Uut telefoni vanemale või vanavanemale valides võiks mõelda sellele, kas see aitab tal päriselt meiega ühenduses olla,“ ütleb Kivi lõpetuseks.